Tuttpüttide pildistamine vesivarjest

Esimese asjana ma kohe räägin, kes need tuttpütid üldse on, miks neid  vesivarjest pildistada ja miks see aasta on kohe eriti magus tuttpüti aasta. Tuttpütt on üllatus-üllatus, veelind. Ta on kohe nii veelind, et kui ta kogemata maismaale satub on sisuliselt “pidu” läbi, kuna sealt ta enam lendu tõusta ei suuda. See on tingitud tema kehaehitusest, kus jalad asuvad täiesti keha tagaosas ning lendu tõusmiseks on tarvis pikalt hoogu võtta. Seevastu on tuttpütt väga tubli sukelduja.
Veelinde on just vesivarjest parim pildistada, kuna nii on oht linde häirida kõige väiksem ning samas on võimalik varjega vees liikuda ning luua pildistamiseks ideaalseid tingimusi. Kui Sa just ise enda isiklikku vesivarjet ehitada ei soovi siis selle kasutamise võimalus on meil Saaremaal mõistagi olemas. Selleks ei pea muud tegema, kui võtta ühendust  Saaremaa loodusretked ja sobiv aeg kokku leppida. 
Miks peaksid eriti just sellel aastal tuttpütti pildistama? Sest tuttpütt valiti Eesti aasta linnuks. 

Nagu pildilt näha on järjekordselt see asi võimalikult mugavaks tehtud. Autost varjeni on heal juhul 100m ning varje ise on igati korralik. Kui vees olles seismine ära väsitab siis on varjes võimalik ka istuda. Minu 96kg+riided jäi varjes istudes ikka veepeale. 

Tuttpüttide pulmamängu on põnev jälgida. Uhke on vaadata, kuidas nad oma sulgkrae puhevile löövad. Mängu tipphetkeks võib nimetada seda, kui üksteisele vetikaid kingitakse ja selle puhuks kogu keha veest noolena püsti aetakse. Ah, et kuidas…mul õnnestus seda vaatemängu näha neli korda, neist kolmel korral olid nemad minu suhtes õige nurga all, et pilti teha aga mina olin kaameraga suunatud mujale. Ühe korra ma siis jälgisin õigel ajal õiget tuttpüti paari ja kõik oli kena, kuniks läks vetikate kinkimiseks, sain pildistada neid selja tagant. 🙂 Ehk siis pead leppima täna sellise jäädvustusega sellest vaatemängust. 

 

Vesivarjest pildistamine on muidugi elamus omaette. Soovituslikult võiks olla tuulevaikne ilm, et vesi ei lainetaks. Sellisel juhul on lootust kaameraga mõnest linnust pilti ka saada. Mina käisin ca 3 m/s tuulega, mis oli igati sobilik. Saab kindlasti ka natuke kõvema tuulega minna, kuid foto mõistes on see variant ehk pisut kehvem. Nagu loomade pildistamisega ikka on soovituslik olla looma silmade kõrgusel või madalamal. Vesivarjega pildistamine ei ole erand, kuid see on natuke ebamugavam ja pisikesed “äpardused” käivad asja juurde. Kasulikud on siinkohal kaamerad, millega saad mugavalt live view-s pildistada. Mulle see variant üldiselt lihtsalt ei meeldi, mis tähendas minu jaoks parajat vesivõimlemist. Mul on veel prillid ka peas, mis tähendas, et ma pidin ekstra madalale saama, et kaamera view finderist sotti saada. Igasugused nurga all piilumised on nii moonutaud, et pärast on kõik pildil udused ja keered.

Enamiku ajast, mil ma pilte tegin olid mu kalamehepüksid veest väljas veel ainult ca 10-15 mm. Umbes tunni olin pildistanud, kui ma avastasin, et vahepeal on püksid olnud täitsa vee all, kuna vesi oli pükstesse voolanud. 🙂 Õnneks oli mul seljas mitu kihti riideid+sisuliselt veekindel riietus kõige peal ja mind see pisike asi ei seganud. Samas midagi ohtlikku seal pole, kuna veetase on seal kohas maksimaalselt 1 m, enamasti isegi madalam. 

Pildistades tekkis ka mõte, et teeks natuke videot. Noh, ütleme nii, et vesivarjest video tegemine on üsna koomiline. Kuna varje ei ole otseselt sinu küljes kinni ja sa oled üleni kinnises kuudis ning ainsad välja piilumise kohad on pisikesed sisse lõigatud aknad ja kaamera ekraan, siis kordinatsioon pannakse proovile. 600 mm objektiiv seda asja kindlasti kergemaks ei teinud. Enamvähem stabiilsed kaadrid panin videoks kokku. 

Vesivarjes pildistamine on põnev tegevus. Millal Sa muidu lindudele saad olla niivõrd lähedal ilma, et Sa neid häiriksid. Kadrioru pargi pardid ja vanalinna tuvid ei lähe arvesse! Üleüldse see lähedus, mis loomade ja lindude pildistamisega kaasneb on põnev. Ühte näidet sellest näed pildilt. Tuttvart, kes rahulikku und nautis, aeg-ajalt piiludes, kas kõik on turvaline. Oli ta seal koos kaasaga, kes pildile seekord ära ei mahtunud. Vesivarje neid kohe üldse ei häirinud, jäi mulje, et võiks juurde minna ja pai teha. 

Tõsta käsi, kui oled rannas vähemalt ühe korra ogaliku otsa astunud ja ennast seaks vihastanud. Kui Sa kätt ei tõstnud siis palju õnne, kui tõstsid siis ikka palju õnne aga tuleb välja, et kellegile nad maitsevad. 🙂

Tuttpütt on üks ütlemata ilus lind ja ega ei teakski, kui poleks oma silmaga näinud. Kusjuures, alakõhu tugeva ja siidise naha tõttu oli tuttpütt vanasti moedaamide lemmik: puhasvalgest helkivast nahast sai talveks hädavajalikke uhkeid muhve, allikas.

Minul on igati hea meel, et käisin neid kauneid linde pildistamas ning soovitan seda kindlasti ka Sinule. Kui Sa Saaremaal ei ela siis sellest pole midagi, tuttpütte leiad Eestis mitmelt poolt. SIIT lingilt leiad tuttpüti leviala. Pildistamiseks ei pea ilmtingimata vesivarjet otsima, saad seda teha ka kalda pealt, soovituslikult mingigi maskeeringuga aga selle jaoks peab olema sobiv koht, et nad piisavalt lähedal oleksid. 

Ole terve ja juba järgmise korrani!

Ragnar.

 

© 2020 Ragnar Adamson | Loodusfotograaf